Hüpoteeklaen

Kas tahad hüpoteeklaenu? Täitke vormi või vali hüpoteeklaenu pakkujat.

Hüpoteeklaenu taotlemine

    Laenu andmed:



    Vasta küsimustele:

    3. Kas Sinul on maksehäired?
    Ei ole täidetudJahEi

    4. Kas tahad laenu tagatiseta?
    Ei ole täidetudJahEi

    5. Kas Sinul on ametlik töö palgaga?
    Ei ole täidetudJahEi


    7. Mis on Sinu kodakondsus?
    EestiVeneKodakondsusetaMuu

    8. Kas Sina omad Eestis alalist elamisluba
    Ei ole täidetudJahEi

    9. Mis on sinu staatus? ÕpilaneTöötuAmetlikult töölNoor pereEttevõtjaPensionärKorteriühistus
    10. Kuidas tahad võta laenu? Ei ole täidetudKodust lahkumataSularahas kontoris

    Teie kontaktandmed:





    (me vastame Teile 5 minuti jooksul e-posti kaudu)

    Mis on hüpoteeklaen?

    Hüpoteeklaen on laenu liik, mille tagatiseks on reeglina kinnisvara. Tegemist on pikaajalise laenuga ja mille puhul seatakse notari juures hüpoteek. Hüpoteegi seadmine on tagatis laenuandjale, kui laenuvõtja ei peaks oma lepinguliste kohustustega mingil põhjusel toime tulema.

    Tingimused:

    • Hüpoteek laenusumma võib olla kuni 80% kinnisvara turuhinnast
    • Tagatiseks võib olla korter, maja või suvila, olenemata selle asukohast

    Eelised:

    • Intressid, mis võivad olla soodsamad, kui mõne teise laenu puhul
    • Laenuvõtjal on võimalik laenuperioodi jooksul võtta maksepuhkust.
    • Laenuperiood võib olla ka kuni 30 aastat
    • Laenusumma. Kui tavaliselt antakse kuni 80% kinnisvara turuhinnast, siis lõplik summa oleneb siiski laenuvõtja sissetulekust

    Millised võivad olla hüpoteek laenu riskid?

    Iga laen, mis võetakse on kohustus ja seega tuleb ennem väga hoolikalt kõik asjad läbi mõelda. Kõige suurem risk või siis oht võib olla see, et kui laenuvõtja ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita, siis selle tagajärjeks võib olla see, et ta jääb oma kodust ilma kuna just see on tagatiseks pandud.

    Muidugi on hea, kui laenuperiood on võimalikult pikk, aga ka siis tuleb arvestada sellega, et sissetulekud ei pruugi samad olla, mis olid nad siis, kui laenu võeti. Hullem variant on see, kui võetakse lisana veel ka käendaja.

    Kui laenuvõtja ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita, siis peab hakkama seda tegema käendaja ja see võib suhted tema ära rikkuda. Seega, et maandada kõike riske on alati soovitav ennem hoolikalt kõik läbi mõelda ja kindlasti on soovitav teha ka laenukindlustus, mis siis just on mõeldud selleks, kui laenuvõtja peaks kaotama oma sissetuleku või töö.

    Millega peab laenuvõtja aga arvestama, kui ta oma kinnisvara panti paneb?

    Hüpoteek tähendab seda, et kui laenuvõtja ei täida laenuandja ees oma kohustusi, siis on laenuandjal võimalus panti pandud kinnisvara maha müüa. Loomulikult enne seda võtab kindlasti laenuandja eelnevalt veel laenuvõtjaga ühendust, et selliseid olukordi vältida, siis alati võtta ennem juba laenuandjaga ühendust, kui tekivad probleemid või raskused tagasi maksmisega. 

    Olulised asjad, millele tasub mõelda ennem, kui oma kodu panti annad:

    • Mõtle hoolikalt läbi, kas oled valmis riskima, pannes oma kodu panti, kus elad
    • Alati tutvu põhjalikult kõikide lepingu punktidega ja kohe, kui midagi jääb arusaamatuks, siis küsi
    • Notarid ja laenu spetsialistid vastavad hea meelega kõikidele küsimustele, mis võivad laenuvõtjal tekkida.
    • Kui oled jõudnud juba notari juurde, siis tuleb olla väga tähelepanelik ja kuulata, sest notar loeb lepingu täispikkuses ette
    • Küsimusi tuleb küsida kohe, kui mingi asi jääb arusaamatuks.
    • Alati tasub veelkord üle kontrollida, et leping sisaldab just neid asju, mille on laenuvõtja ja laenuandja omavahel kokku leppinud.

    Mis on hüpoteek?

    Hüpoteek on korteri, maja või suvila pant, mis antakse laenuandjale tagatiseks laenu saamiseks. Hüpoteeki on võimalik seada ka mõnele teisele kinnisvarale, mis otseselt ei kuulu laenuvõtjale, aga selleks jaoks tuleb saada siis kinnisvara omaniku nõusolek ja tema saab siis laenuvõtja üks osapool. Kinnisvara, millele on seatud laenu võtmisega hüpoteek, kuulub siis laenuperioodi jooksul laenuandjale. Juhul, kui laenuvõtja ei suuda laenulepingust tulenevaid tingimusi täita on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt panditud kinnisvara müümist. Hüpoteegi saab määrata ainult notari juures. Seega, kui laenuvõtja soovib laenu ja laen nõuab kinnisvara tagatist, siis tuleb ka notari juurde minna. 

    Kuidas saab hüpoteeki kustutada?

    Kui notar on seadnud kinnisvarale hüpoteegi, siis ei takista see teha selle antud kinnisvaraga tehinguid, näiteks seda müüa. Kuid see protsess peab käima läbi notari, kes on kinnisvara hüpoteegi seadnud.

    Ilma notarita hüpoteeki ei saa muuta ega kustutada. Seega, kui laenuvõtja soovib panti pandud kinnisvara laenuperioodil müüa, siis protsessis peavad osalema kinnisvara müüja, kinnisvara ostja ja notar, kes on kinnisvara hüpoteegi seadnud. Hüpoteegi seadmisel tehakse ka kanne kinnistusraamatusse ja samuti kõik muudatused on seal näha.

    Hüpoteegi seadmise tasu ehk notari tasu.

    Notari tasu tuleb maksta selle pealt, mis on ostetava vara hind, kui ka selle pealt, kui suur on hüpoteegi hind, mis on hindamisaktiga paika pandud. Kui kinnisvaral on ka varasem hüpoteek seatud, siis tuleb ka selle kustutamise eest notarile maksta. Mida suuremad on tehinguväärtused, seda suurem võib olla ka notari tasu.

    Milliste tasudega tuleb siis arvestada, kui hakatakse tegema kinnisvaraga tehinguid?

    1. Notaritasu. Kinnisvara tehingute puhul üks suuremaid väljaminekuid on kindlasti notaritasu.  Kuna kinnisvara tehinguid nimetatakse ostu müügi tehinguteks, siis reeglina maksab notaritasu nii müüja, kui ka ostja ehk siis notari tasu jagatakse kaheks. Muidugi, kui selline kokkuleppe on eelnevalt saavutatud.
    2. Riigilõiv. Kuna kinnistusraamatusse teha uus kanne uue omaniku kohta, siis tuleb tasuda ka riigilõiv. Ka siin võivad ostja ja müüja kokku leppida, et see tehakse pooleks.
    3. Hindamise akt. Kui soovitakse võtta laenu kinnisvara tagatisel, siis enne seda tuleb teha kinnisvarale hindamisakt, kus on siis ära fikseeritud kinnisvara turuhind. Osadel laenuandjatel on kindlad koostööpartnerid, kelle kaudu tohib seda teha, aga mitte kõikidel. Hindamisakti hinnad Eesti turul on väga sarnased, seega ei oma see suurt tähtsust, kes seda teeb ja akti väljastab.
    4. Kinnisvara müümine erinevates portaalides. Kui müüa kinnisvara läbi erinevate kinnisvara portaalide, siis kindlasti kaasnevad nendega ka kulud. Samuti kaasnevad kulud siis, kui kinnisvara müüakse läbi maakleri. Sellisel juhul tuleb arvestada ka maakler tasudega.
    5. Tulumaks. Kõik tehingud, mis tehakse kinnisvaraga, siis see on tulu, mille pealt tuleb tasuda tulumaks. Erandiks võib olla see, kui müüte oma kodu ja see on ära tõestatud. Sissekirjutus ei ole tõendiks. Tulumaksuvabalt saab müüa ühe kinnisvara ja siis ei tule tulumaksu tasuda ega deklareerida. Kui aga müüte kahe aasta jooksul kaks kinnisvara, siis teise kinnisvara müügisummalt ehk tulult, tuleb tasuda riigile tulumaks.

    Korduma kippuvad küsimused

    Kas hüpoteek laenu otstarve on piiratud?

    Ei ole. Hüpoteeklaen annab võimaluse suuremate ostude tegemiseks või ootamatute kulude katteks.

    Kui mul on maksehäired, kas siis saab laenu?

    Kahjuks mitte. Laenuvõtjal ei tohi olla maksehäireid ega võlgnevusi.

    Kui kaua peab vastust ootama?

    Üldjuhul tuleb vastus ühe tööpäev jooksul.

    Kas on ka lepingutasu?

    Üldjuhul mitte. Hüpoteeklaenu puhul on vaid riigilõivu tasu ja notaritasu.

    Kas laenulepingut saab ka pikendada?

    Kui selline soov on, siis kindlasti tuleb pöörduda koheselt oma laenuandja poole ja uurida võimalusi.

    Juhul, kui mu palgapäev muutub ehk vahetan töökohta. Kas tagasimakse kuupäeva saab muuta?

    Ikka saab. Selleks pöörduge esimesel võimalusel oma laenuandja poole.

    Jätkage kommentaari

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga